Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Artiklid ja loengumaterjalid
Riiklik pensionikindlustus
Eelinfo
Ametist
Tööpakkumised
Pension
Üksi elava pensionäri toetus
Lastega peredele
Perehüvitiste taotlejale
Perehüvitiste saajale
Perehüvitiste ja kohustusliku kogumispensioni täiendava sissemakse saaja vahetamine
Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine tööandjatele seoses laste kasvatamisega
Eesti perehüvitised Euroopa Liidu seaduste kontekstis
Lastekaitse
Puudega inimesele
Sotsiaalne rehabilitatsioon
Erihoolekandeteenused
Abivahendid
Kahjuhüvitised
Ohvriabi- ja lepitusteenus
E-teenused
Muud toetused
Tööandjatele
Töövõimereform
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Projektid

Infotelefon 612 1360  
välismaalt helistades
 +372 612 1360


E-post:
info at sotsiaalkindlustusamet dot ee

Endla 8, Tallinn 15092

Lühinumber 16106

Helistades lühinumbrile kehtib teie operaatori hinnakirjapõhine tariif!

Infotelefon tööpäeviti
9.00–17.00 ja
iga kuu viimasel reedel
9.00-13.00

Lasteabi telefon 116 111
Töötab 24 h
 

Klienditeeninduste tööaega jm infot vaata siit

 

 
 

 

 

 

 

 

Kuidas tööraamat sotsiaalkindlustusametile üle anda

print

Sotsiaalkindlustusamet kutsub tööraamatuid esitama vaid neid inimesi, kelle pensioniiga pole veel saabunud, kuid on töötanud enne 1999. aastat. Üleskutse ei puuduta inimesi, kellele on juba määratud vanadus- või töövõimetuspension. Tööraamatute esitamine on ajalise piiranguta, seega võite seda teha teile sobival ajal. Sellega võib oodata ka ajani, mil inimene reaalselt pensioni taotlema hakkab.

Lähemalt loe tööraamatute kohta meie kodulehelt. Ja loe ka korduma kippuvate küsimuste rubriigist.
 

25. jaanuar 2017

 

Sotsiaalkindlustusamet soovitab inimestel tööraamatud ametisse tuua

print

Sotsiaalkindlustusamet kutsub inimesi, kes ei saa veel pensioni ja on töötanud enne 1999. aastat, tooma oma tööraamatud sotsiaalkindlustusametisse. Töötamise andmed sisestatakse ning tulevikus on vajalik info pensioni määramiseks juba elektrooniliselt olemas. Tööraamatute esitamiseks ajalist piirangut ei ole.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul ei ole tööandjal enam tööraamatu pidamise kohustust. „See on jätnud eksliku mulje justkui poleks tööraamatuid üldse enam vaja. Tänaste töötajate tööraamatutes on väga oluline informatsioon kuni 1999. aastani välja teenitud pensioniõigusliku staaži kohta,“ selgitas ta.

Kümniku sõnul arvestatakse alates 1999. aasta algusest pensioniks vajalikke andmeid sotsiaalmaksu alusel ja see info on elektrooniliselt kättesaadav. „Andmeid töötamise kohta enne 1. jaanuari 1999. aastat ei ole aga registrites ja neid tuleb inimestel dokumentide alusel endiselt tõendada.“

„Palume oma tööraamatud, töölepingud ja muud töötamist tõendavad paberid kindlasti alles hoida ja sotsiaalkindlustusametisse tuua just neil inimestel, kes on töötanud enne 1999. aastat ja kellele amet veel pensioni ei maksa,“ ütles Kümnik ning lisas, et üleskutse ei puuduta inimesi, kes juba saavad pensioni.

Tööraamatu võib saata posti teel (Endla 8, Tallinn, 15092) või tuua sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse üle Eesti. Tööraamatu võib tuua inimene ise või tööandja, kes ei ole saanud tööraamatut pärast töösuhte lõpetamist töötajale üle anda. 

Vaata lisainfot tööraamatute kohta ka korduma kippuvate küsimuste rubriigist


Kontakt:
Kati Kümnik, sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juht, 508 9912
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370 

Sotsiaalkindlustusamet
21. jaanuar 2017
 

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja uus käsiraamat leevendab puudega laste perede infosulgu

print

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

„Riik on loonud süsteemi, mis küll toetab mõningal määral puudega lapse peret, kuid milles orienteerumine käib abivajajate jaoks selgelt üle jõu. Asju tuleb ajada riigi ja kohaliku omavalitsusega, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldusvajadusega last. Vajalik teave on kusagil olemas, kuid killustunud ning sisuliselt raskesti mõistetav, see omakorda jätab vanemad oma mures üksi,“ selgitab EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht käsiraamatu vajadust.

Käsiraamatu loomise põhimõte on  pakkuda inimkeelset infot ja praktilisi näiteid  visuaalselt nauditaval moel. Materjalist saab nõu just selles etapis, milles pere parasjagu on. Olgu see siis esmase šokiga toimetulek, toetuste ja teenuste taotlemine, kooliminek või lapse täisikka jõudmine.

Puudega ja erivajadustega laste lähedastele on käsiraamat tasuta ning seda saab Eesti Puuetega Inimeste Kojast (Toompuiestee 10, Tallinn) ja maakondlikest puuetega inimeste kodadest kuni paberkandjal tiraaži (1000) lõppemiseni. Materjal on kättesaadav ka veebis.

Habicht lisab: „EPIKoja eelinfole uue käsiraamatu kohta järgnes äärmiselt kiire vastukaja nii lapsevanematelt kui erivajadustega lastega töötavatelt spetsialistidelt, mis näitab, et materjali vajavate inimeste ring on oluliselt laiem. Esmatrükk on juba  peaaegu broneeritud, mistõttu on EPIKoda hakanud otsima täiendavaid rahalisi vahendeid kordustrüki jaoks.“

Lisainfo: Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda, telefon 5688 0320

Raamatu digiversioon: http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-k%C3%B5rval.pdf-WEB.pdf

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade
17. jaanuar 2017

 

Väärkoheldud lapsed saavad laiapõhjalisemat abi

print

Jaanuaris avati Eestis pilootprojektina lastemaja, mis pakub seksuaalse väärkohtlemise kahtluse või kinnitusega lastele mitmekülgset abi. Kohapeal panustavad lapse heaolusse lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid.

„Oluline on, et kuriteo lahendamise kõrvalt saaks traumeeritud laps koheselt ka professionaalset tuge,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Lastemaja pakub lapsele turvalist ja sõbralikku keskkonda, kus teda toetatakse juhtunust rääkima.“

Lastemaja hindab lapse tervislikku olukorda ja abivajadust. Kui võimalik väärkohtlemine leiab kinnitust, alustab politsei juhtunu uurimist ning samal ajal annavad teised spetsialistid lastekaitsetöötajale infot teenuste kohta, mida laps vajab.

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanema Reimo Raiveti sõnul on seksuaalkuritegude ohvritel erakordselt raske läbielatust rääkida. „Erilist lähenemist vajavad lapsed, kellega tuleb saavutada kontakt ja piisav usaldus enne, kui nad on valmis end avama. Ohvritega, seda eriti lastest kannatanutega, töötamisel on üks väljakutsetest asjaolude selgitamine kannatanuid taasohvristamata ja lapsele lisakannatusi põhjustamata. Lastemajast võiks kujuneda usalduslik keskkond, kus ühe katuse all saavad lapsele vajalikke ravi- ning nõustamisteenuseid pakkuda valdkonna eksperdid.“

Raiveti arvates on laste väärkohtlemine probleem, mida endiselt paljud inimesed ei suuda või taha teadvustada ning mille ees ebamugavusest pea kõrvale keeratakse. „Et seksuaalselt väärkoheldud lapsed jõuaksid õiguskaitseorganiteni ning hädavajalike rehabilitatsiooniteenusteni, tuleb esimeste kahtluseilmingute korral pöörduda koheselt politseisse või lastemajja, sest lapse ülekuulamine professionaalide või ekspertide järelevalveta võib hilisemat asjaolude selgitamist hoopis segada. Kuriteokahtluse korral jääb alati esmaseks kontaktiks hädaabinumber 112, ent lastemaja on alternatiivne koht abisaamiseks,“ rõhutas politseileitnant.

Lastemaja avati 2. jaanuaril Tallinnas Laste Vaimse Tervise Keskuse ruumides. Erinevate erialade esindajatest koosnev personal võtab vastu seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega lapsi, kellega viiakse läbi intervjuu. Kui intervjuu käigus saab kahtlus kinnitust, pakutakse lapsele teenuseid lastemajas. Muu abivajaduse korral nõustab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksus kohalikku omavalitsust lapsele sobivate teenuste pakkumisel. Väärkoheldud lapsele antakse vajalikku ravi ning meeskond hindab, milliseid täiendavaid teenuseid lapsele või tema perele veel pakkuda. Hiljem on keskuses võimalus saada ka psühholoogilist abi.

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
13. jaanuar 2017

 

 

1. jaanuarist jõustub töövõimereform täies mahus

print

1. jaanuarist jõustub töövõimereform täies mahus: töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Praegustel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks pöörduda töötukassasse, kui jõuab kätte neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg. Uuest hindamise korrast ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest teavitatakse igaühte ka kirjaga.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõime hindamised näidanud, et uus hindamismetoodika annab varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning kuidas teda erinevate teenustega toetada ja leida talle jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö.
„Kui eelmisel aastal esitas meile töövõime hindamise taotluse veidi üle 5000 esmakordse pöörduja, siis tänavu ootame üle 50 000 püsiva töövõimetusega inimese töötukassasse uuele hindamisele. Korduvekspertiisi tähtajal töötukassasse pöördumine on väga oluline ja kindlustab inimesele sujuva ülemineku ühest süsteemist teise,“ lisas Paavel.

Töövõime hindamiseks on vaja, et inimese enda hinnangut oma tervisele ja tegevusvõimele kinnitaksid terviseandmed. Õigeks ja võimalikult kiireks hindamiseks on vaja, et inimene oleks kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist käinud oma terviseprobleemidega pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures ning teinud vajalikud uuringud ja analüüsid.

Senise kogemuse põhjal on töövõime hindamine osutunud keeruliseks ja võtnud aega ka juhtudel, kui raviarst ei ole inimese probleemide kohta kas üldse või piisavalt andmeid tervise infosüsteemi kandnud. „Meie palve arstidele on, et tervise infosüsteemis kajastuksid olulised andmed inimese terviseseisundi ja ravi kohta,“ sõnas Paavel.

Töövõime hindamise taotluse saab esitada töötukassa maakondlikus esinduses kohapeal, saata täidetud taotluse posti või e-postiga või esitada taotluse töötukassa portaali iseteeninduses http://www.tootukassa.ee. Töövõimetoetuse taotluse saab esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

Puuet tuvastab ka edaspidi sotsiaalkindlustusamet. Töövõime hindamist ja puude tuvastamist võib taotleda koos. Sellisel juhul saab ühistaotluse esitada kas töötukassasse või sotsiaalkindlustusametisse. Samal ajal saab esitada taotluse ka töövõimetoetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töövõime osas teeb otsuse töötukassa, puude raskusastme tuvastab sotsiaalkindlustusamet.

Lisainfo https://www.tootukassa.ee/toovoimereform

Eesti Töötukassa pressiteade
01.01.2017

 

Riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamiseks esitatud andmike osas hakkavad kehtima mõned uuendused

print

Tööandjale hüvitatakse töötajale makstud puhkusetasu või keskmine töötasu riigieelarvest järgmistel juhtudel:

1. Isapuhkus;
2. Lapsepuhkus;
3. Puudega lapse vanema lapsepuhkus;
4. Lapse toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmine töötasu.
5. Alaealise töötaja põhipuhkus;
6. Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus

Seoses töövõimereformiga on töölepingu seaduses sätestatud, et osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkusele on õigus ka isikul, kes saab töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel.

Kõige suurem muudatus puudutab riigieelarvest puhkusetasu hüvitamise korda. Alates jaanuarist 2017 jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mis näevad ette, et tööandjatel tuleb esitada taotlus puhkusetasu hüvitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates töötaja puhkuse kasutamise kuust. Esitades taotluse hiljem, keeldub Sotsiaalkindlustusamet taotlust menetlusse võtmast.

Muudatused on ka isapuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse hüvitamises. Kui töötaja soovib kasutada puhkust mitme tööandja juures samal ajaperioodil, hüvitab riik puhkusetasu kõikidele tööandjale. Isapuhkuse hüvitamisel kehtib edasi maksimaalne hüvitamise määr, millest lähtutakse puhkusetasu hüvitamisel tööandjatele.

2. jaanuar 2017

 

 

Naiste tugikeskused aitavad abivajajaid ka uuel aastal

print

Sotsiaalkindlustusamet on riigihanke tulemusel sõlminud lepingud naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks kõikides maakondades. Ameti kinnitusel ei jää ükski abivajaja uuest aastast abist ilma.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juhi Olle Selliovi sõnul lisandub naiste tugikeskuse teenus uue teenusena juba täna pakutavate ohvriabiteenuste hulka. „Kvaliteetne teenus – majutus, kriisinõustamine ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine, on kättesaadav üle Eesti,“ lisas ta.

Kõigis maakondades naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks korraldas amet aasta lõpus riigihanke, mis teostati kolmes etapis.Ohvriabi juhi sõnul täitis hange oma eesmärki: „ Me saame tagada teenuse jätkuvuse kõikides maakondades ja ka rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise.“

Riigihanke tulemusel kujunes teenuse kogumaksumuseks 641 051 eurot. Eelnevatel aastatel on riigi baasrahastus naiste tugikeskuse teenusele olnud 500 000 eurot aastas.

Selliovi sõnul puutuvad ohvriabitöötajad iga päev kokku lähisuhtevägivalla juhtumitega. „Saame suurepäraselt aru naistevastase vägivalla ohvritele mõeldud teenuste olulisusest ja nende arendamise vajadusest. Näeme olukordi, kus on tekkinud esimesed tõsised vägivaldsele suhtele viitavad signaalid, aga ka juba aastaid vägivallaringis kannatanud naisi.“

Kvaliteet tagatakse selgete teenusestandardite, järelevalve teostamise ja üleüldise tiheda koostööga. Üheks meetmeks on koostöös siseministeeriumiga ellu kutsutud MARAC juhtumikorralduse mudel. Selliovi sõnul saab sellest lähisuhtevägivalla spetsialistidele töövahend. „See annab teadmisi ja oskuseid, kuidas lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata, sellest teistele spetsialistidele teada anda ning abistavaid tegevusi ühiselt kavandada ja pakkuda,“ rääkis Selliov.

„Koostöös naiste tugikeskustega on plaanis tõhustada ka ennetus- ja teavitustööd, et abivajajad teaksid abisaamise võimalustest ja oskaksid aegsasti ära tunda ohumärke oma lähisuhtes.“

Seitsmes maakonnas (Harju-, Ida-Viru-, Valga-, Jõgeva-, Tartu-, Pärnu- ja Saaremaa) jätkavad teenuse osutamisega senised tugikeskused. Viide maakonda (Võru-, Valga-, Viljandi-, Lääne- ja Hiiumaa) on oma tegevust laiendanud seni teistes piirkondades tegutsenud tugikeskused. Kolmes maakonnas (Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal) hakkavad teenust osutama uued teenusepakkujad.

Maakondlikud naiste tugikeskuste telefoninumbrid on kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/naiste-tugikeskuste-kontaktandmed. Avalikustamisele ei kuulu teenuse osutamise koht ja töötajate kontaktandmed. Ööpäevaringset nõustamist ja tuge pakub naistevastase vägivalla tugitelefon 1492.


Kontakt:
Olle Selliov, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht, 58664385
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370


Pressiteade
29. detsember 2016


 

 

Lasterikka pere toetuse summa muutus

print

Senise kava järgi pidi lisanduma tuleva aasta 1. juulist kolme ja enama lapsega peredele 200-eurone toetus ning seitsme ja enama lapsega perele 370-eurone toetus. Riigikogu võttis 19.12.2016 vastu tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudeti ka perehüvitiste seadust.

Riik tõstab alates 01.07.2017 kolme ja enama lapsega perede toetuse 300 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega perede toetuse 400 eurole kuus. Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus. 

27. detsember 2016
 

 

Teade uutele erihoolekandeteenuste osutajatele

print

Sotsiaalkindlustusamet sõlmib uute erihoolekandeteenuste osutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 97, halduslepingu kogukonnas elamise teenuse osutamiseks alates 01.03.2017. Haldusleping sõlmitakse viieks aastaks.

Halduslepingu sõlmimiseks esitada digitaalselt allkirjastatud vormikohane taotlus Sotsiaalkindlustusametile e-posti aadressil info at sotsiaalkindlustusamet dot ee hiljemalt 23. jaanuariks 2017. Taotluse vorm asub Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/erihoolekanne/Taotlus_halduslepingu_sõlmimiseks_2017.doc.

Täiendav informatsioon: e-post margit dot laurson at sotsiaalkindlustusamet dot ee, telefon 620 8340.
 

 

Siseriiklikku lapsendamist korraldab uuest aastast sotsiaalkindlustusamet

print

Eelmisel nädalal kiitis Riigikogu heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille kohaselt hakkab 2017. aastast siseriiklikku lapsendamist maavalitsuste asemel korraldama sotsiaalkindlustusamet. Muudatuse eesmärk on tagada lapsendamisele ühtne lähenemine ja kvaliteet.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse juhi Eve Libliku sõnul on ettevalmistusi töö sujuvaks ülevõtmiseks tehtud juba alates kevadest. „Paika on pandud siseriikliku lapsendamisega seotud tööprotsessid, informeeritud maavalitsusi ja teisi koostööpartnereid. Novembri algusest on meil tööl ka lapsendamisega tegelema hakkavad spetsialistid, kes saavad aasta alguseks vajaliku ettevalmistuse,“ rääkis Liblik.
Lapsendamisega hakkab sotsiaalkindlustusametis tegelema viis spetsialisti, kes paiknevad neljas piirkonnas – Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus. „Lapsendajate jaoks ei muutu olukord senisega võrreldes väga palju. Meie klienditeenindused asuvad üle Eesti ja nõustamist on ka edaspidi võimalik saada elukoha lähedal. Oma piirkonna spetsialistiga tuleb lihtsalt sobiv koht ja kuupäev kokku leppida,“ tutvustas Liblik uut korraldust.

„Uuest aastast on pereuuringud kõigile lapsendada soovijatele tasuta ja neid viivad läbi meie lapsendamisega tegelevad spetsialistid,“ nentis Liblik. Lisaks pereuuringule on lapsendada soovijatel võimalus osaleda hooldusperede ja lapsendada soovivate perede jaoks kohandatud koolitusprogrammis PRIDE.

Ka hakatakse uuest aastast kandma kõikide lapsendada soovijate andmeid üleriigilisse sotsiaalteenuste ja -toetuste registrisse, mis muudab lapsele sobivaima pere leidmise kiiremaks ja lihtsamaks. Infot töödeldakse vastavalt andmekaitse ja lapsendamise saladuse nõuetele.

Enne 2017. aastat maavalitsusele sooviavalduse esitanud isikud ei pea pöörduma lisaks sotsiaalkindlustusameti spetsialisti vastuvõtule. „Võivad seda soovi ja küsimuste korral teha,“ täpsustas lastekaitse üksuse juht.

Lisainfo ja piirkondlike spetsialistide kontaktid on kättesaadavad sotsiaalkindlustusameti kodulehel http://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapsendamine-3.

Kontakt:
Nadežda Leosk, sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse peaspetsialist, 6208381
Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

 

Pressiteade
15. detsember 2016


 

 
Leht: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
all web industry